Õnn väikestes naudingutes

"Üheks õnneliku elu saladuseks on pidevad väikesed naudingud ja kui mõned neist on odavad ja kergesti hangitud, siis seda parem." Iris Murdoch
Ma jumaldan neid hetki, kui keegi mind sellisel moel naeratama paneb, nagu täna õhtul! Selleks ei olnudki palju vaja - väikest arusaamatust, karamelli tee aroomi, armsa inimese käe hoidmist ja leppimist. Kõik Iris Murdochi kriteeriumid olid täidetud; nauding kalliga koosolemisest, odav kraanivesi ja kergesti hangitud tee.
Isegi kui tänane päev ei alanud päris nii, nagu olin plaaninud, siis lõpuks tuli sellest siiski välja üks meeldiv ja meeldejääv 9. juuni! Ma võin vahel olla mõistmatu, kuid ma ei ole südametu ja isegi siis, kui ma olen saanud kõige suurema solvumistunde osaliseks, ei tähenda see seda, et ma oleksin õel inimene. Mulle on "minu ja meie aeg" tähtis, ent ma pean õppima laskma ka teistel sellesse sekkuda! Ükskõik, kui vähe see mulle ka meeldiks.. vähem isekust ja rohkem õnne pakkumist teistele, ja enda päev muutubki rohkem elamisväärsemaks!

„Sõprus – üks hing kahes kehas“ Aristoteles

Kui minu käest tuleks keegi küsima, „Merili, miks ta on Sulle nii hea sõber?“ Ma ei vastaks.. ma naerataksin ja küsiksin, „Kas sa ise ei näe?“ Me mõtleme ühtemoodi, me naerame samade asjade üle ja oleme nukrad, kui teisel on kurb. Samas proovime me kogu südamest teha kõik selleks, et tema valu leevendada. Aga me ei tee seda ainult selleks, et tal hakkaks parem, me teeme seda endi jaoks - sest tema valu on ka minu valu. Kõige suurem võlu selle juures on see, et ma tean – tema teeks minu jaoks sama :).

Kuivõrd seisneb sõprus selles, et kedagi silitada, paitada, hellitada ja öelda, et kõik on hästi, oled ilus tark ja osav, aga teine tera on hoopis see, kui sa ei häbene teda kritiseerida. Tõeline sõber ütleb kõhklemata, kui midagi on valesti, aga ta oskab seda teha nii, et teine ei tunneks ennast halvasti.

Hoides käest kinni, kallistades me teame, et ta on olemas, meie kõrval. Aga kas füüsiline olemasolu tähendab alati ka seda, et ta on ka mõtetes Sinuga? Olulisem on see, mida hoiame oma peas ja muidugi, eelkõige endi südameis...

... Ja minu südames oled Sina!

Kaotus või võit?

"Kui oleme võimelised omanikutundest üle olema, võib armastuse kaotamise kogemus meid ka rikastada - ja ette valmistada millekski hoopis kestvamaks." M. Tresidder

Pean ennast piisavalt nooreks, et mitte teada armastuse tähendust. Kuid siiski, väheste eluaastate jooksul olen kõrvalt näinud erinevaid suhteid, erinevaid armastuse toimimismeetodeid. Olen näinud purunevaid suhteid, olen puutunud kokku üha kasvava armastusega (mida iganes selle 'armastuse' all silmas pidada). Muidugi, on tore, ilus ja hea, kui on suur kiindumus koos veel suurtemate tunnetega.. aga guess what? See ei kestagi igavesti. Ükskord saab see nagunii otsa, varem või hiljem, mõlemapoolselt või mitte. Ja siis tekib olukord, kus ei teata enam mida teha, ollakse kui peata kana mööda suurt aasa ringi jooksmas - kes leiab kodutee, kes mitte.
Mida ma öelda tahan on see, et 'armastuse' otsa saamisel oleme liiga kinni omamisinstinktist ja selles, et me kardame üksi jääda. Nüüd loe uuesti tsitaati..